ET/Prabhupada 0011 - Krishnat võib teenida mõttes
Lecture on BG 4.28 -- Bombay, April 17, 1974
"Bhakti-rasāmṛta-sindhus" on lugu... Mitte lugu, fakt. Seal on kirjeldatud, et üks brāhmaṇa - ta oli suur pühendunu - tahtis pakkuda väga hiilgavat templiteenimist, arcanāt. Kuid tal ei olnud raha. Kuid ühel päeval istus ta "Bhāgavata" loengus ja ta kuulis, et Kṛṣṇat saab teenida isegi mõttes. Ta võttis sellest võimalusest kinni, sest ta oli pikka aega mõelnud, kuidas teenida Kṛṣṇat väga uhkelt, kuid tal ei olnud raha. Kui ta jõudis selleni, et Kṛṣṇat võib teenida mõttes, istus ta pärast Godāvarī jões kümblemist puu alla maha ja ehitas oma mõttes väga uhke siṁhāsana, trooni, kaunistatud kalliskividega, ja hoides Jumalust troonil, pesi ta Jumalust Gangese, Yamunā, Godāvarī, Narmadā, Kāverī veega Seejärel riietas ta Jumaluse väga ilusasti, siis pakkus ta teenimist lillega, pärjaga. Siis tegi ta väga kena söögi ja ta tegi paramānnat, magusat riisi. Ta tahtis testida, kas see on väga kuum. Kuna paramānnat süüakse külmalt. Paramānnat ei sööda väga kuumalt. Ta pani oma sõrme paramānnasse ja põletas oma sõrme ära. Siis tema meditatsioon katkes, sest seal ei olnud midagi. Ta tegi kõike lihtsalt oma mõtetes. Niisiis... Kuid ta nägi, et ta sõrm on põletatud. Ta oli hämmingus. Ja sellisel viisil, Nārāyaṇa Vaikuṇṭhalt, Ta naeratas. Lakṣmījī küsis: "Miks sa naeratad? "Üks Mu pühendunu teeb niisugust teenimist. Saatke Mu mehed teda otsekohe Vaikuṇṭhale tooma." Bhakti-jooga on nii kena, et isegi, kui sul ei ole vahendeid, et pakkuda Jumalusele uhket teenimist, võid sa seda teha oma mõttes. See on samuti võimalik.