ET/Prabhupada 0018 - Kindlalt ustav guru lootosjalgade ees
Lecture on SB 6.1.26-27 -- Philadelphia, July 12, 1975
Prabhupāda: Seega peaksime me kasutama seda aega, et leida lahendus elule, kus me korduvalt sureme ja võtame jälle teise keha. Kuidas nad saaksid mõista ilma tõelise guru poole pöördumata? Seepärast ütleb śāstra, tad-vijñānārtham: "Kui sa tahad teada saada oma elu tõelist probleemi ja kui sa tahad saada teadlikuks sellest, kuidas saavutada Kṛṣṇa teadvus, kuidas saada igaveseks, minna tagasi koju, tagasi Jumala juurde, pead sa pöörduma guru poole." Ja kes on guru? Seda on selgitatud, see on väga lihtne. Guru ei loo kunagi käsitlust: "Sa tee seda ja anna mulle raha ja siis sa saad õnnelikuks." See ei ole guru. See on lihtsalt veel üks rahateenimise viis. Nii on siin öeldud, mūḍha, igaüks, kes elab lihtsalt lollide paradiisis, loob omaenda käsitlusi nagu Ajāmila... Mõni on otsustanud: "See on minu kohustus," mõni on... Ta on rumal. Te peate oma kohustused teada saama gurult. Te laulate iga päev, guru-mukha-padma-vākya, cittete koriyā aikya, ār nā koriho mane āśā. See on elu. See on elu. Guru-mukha-pad... Te võtate vastu autoriteetse guru ja viite ellu tema antud korraldused. Siis on teie elu edukas. Ār nā koriho mane āśā. Sa lurjus, ära soovi midagi muud. Kas te ei laula iga päev? Aga saate te aru tähendusest? Või te ainult laulate? Mida see tähendab? Kes selgitab? Keegi ei tea? Jah, mis on tähendus?
Pühendunu: "Mu ainus soov on, et mu mõistus puhastub minu vaimse õpetaja suust tulevatest sõnadest. Mul ei ole peale selle ühtegi soovi."
Prabhupāda: Jah. Selline on juhendus. Guru-mukha-padma-vākya, cittete koriyā aikya. Citta tähendab teadvust või südant. "Ma teen ainult seda. Minu Guru Mahārāja ütles mulle, ma teen seda." Cittete koriyā aikya, ār nā koriho mane āśā. See ei ole minu uhkus, aga ma saan öelda, sinu juhenduse pärast ma tegin seda. Seetõttu, kui te näete, et mind saadab mõningane edu, võrreldes kõigi mu vaimsete vendadega, on see seetõttu. Mul ei ole võimeid, kuid ma võtsin need, oma guru sõnad, elu eesmärgiks. See on fakt. Guru-mukha-padma-vākya, cittete koriyā aikya. Kõik peaksid nii tegema. Aga kui ta lisab või muudab midagi, siis on temaga lõpp. Ei mingit lisamist või muutmist. Te peate pöörduma guru poole, guru tähendab Jumala, Krishna ustavat teenrit, ja usaldama tema sõnu, kuidas Teda teenida. Siis saadab teid edu. Kui te mõtlete välja: "Ma olen oma gurust targem," ja võin lisada või muuta midagi," siis on teiega lõpp. See on ainuke. Ja nüüd, laula edasi.
Pühendunu: Śrī-guru-caraṇe rati, ei se uttama-gati.
Prabhupāda: Śrī-guru-caraṇe rati, ei se, uttama-gati. Kui sa tahad tõeliselt areneda, pead sa olema vankumatult truu guru lootosjalgadele. Edasi?
Pühendunu: Je prasāde pūre sarva āśā
Prabhupāda: Je prasāde pūre sarva āśā. Yasya prasādāt... See on kogu Vaiṣṇava filosoofia juhendus. Kui me seda ei tee, jääme me mūḍhaks, ja seda selgitatakse selles Ajāmila-upākhyānas. Täna me loeme seda värssi, sa evaṁ vartamānaḥ ajñaḥ. Ta ütleb veelkord. Vyāsadeva ütleb veelkord: "See lurjus asetses seal, oma Nārāyaṇa nimelise poja teenimisse süvenenuna." Ta ei teadnud..."Kes on see mõttetu Nārāyaṇa?" Ta teadis oma poega. Aga Nārāyaṇa on nii armulik, et kuna ta pidevalt hüüdis oma poega, "Nārāyaṇa, palun tule siia. Nārāyaṇa, palun võta seda," võttis Kṛṣṇa seda: "Ta kordab 'Nārāyaṇa.' Kṛṣṇa on nii armulik. Ta ei mõelnud kunagi: "Ma lähen Nārāyaṇa juurde." Ta tahtis oma poega, sest ta oli armastav. Aga ta sai võimaluse korrata Nārāyaṇa püha nime. Tal vedas. Seetõttu, vastavalt sellele, kordame me nime. Miks? Sest iga nimi on mõeldud Kṛṣṇa teenriks saamiseks. Nagu ka Upendra. Upendra tähendab Vāmanadeva. Kui sa kutsud: "Upendra, Upendra," või analoogiliselt, võetakse seda nime arvesse. Seda selgitakse hiljem.