ET/Prabhupada 0057 - Südame puhastamine



Lecture on SB 6.1.34-39 -- Surat, December 19, 1970

Revatīnandana: Me julgustame alati kordama Hare Kṛṣṇa, kas pole?

Prabhupāda: Jah. See on sellel ajastul ainus meetod. Korrates Hare Kṛṣṇa, puhastub mõistmise reservuaar. Ja siis suudab ta vastu võtta, ta suudab vastu võtta vaimseid teadmisi. Südame puhastamiseta on väga keeruline vaimseid teadmisi mõista ja vastu võtta. Kõik need parandavad meetmed - brahmacārī, gṛhastha, vānaprastha - need on lihtsalt puhastamismeetodid. Ja bhakti on samuti puhastamismeetod, vidhi-bhakti. Kuid ennast Jumaluste teenimisse rakendades, ta samuti puhastub. Tat-paratve... Sarvopādhi.. Kui ta saab valgustatuks või arenenuks mõistmises, et ta on Kṛṣṇa igavene teener, saab ta puhtaks. Ta saab puhtaks. Sarvopādhi tähendab, et ta ei... Sarvopādhi. Ta püüab kõrvaldada oma upādhi, oma määratluse, et "ma olen ameeriklane", "ma olen indialane", "ma olen see", "ma olen too." Sel viisil, kui sa oled täielikult kõrvaldanud selle kehalise elukäsitluse, siis nirmalam. Ta saab nirmalaks, vabaks saastatusest. Ja nii kaua, kui jätkub see elukäsitlus, et "ma olen see", "ma olen teine", "ma olen kolmas", on ta ikka... Sa bhaktaḥ prakṛtaḥ smṛtaḥ (kõrvale:) Istu korralikult maha, mitte nii. Sa bhaktaḥ prakṛtaḥ smṛtaḥ. Arcāyām eva haraye... Isegi selles protsessis, kui nad on rakendatud Jumaluste teenimisse, arcāyāṁ haraye yat-pūjāṁ śraddhāyehate, teevad seda väga pühendunult, kuid na tad bhakteṣu cānyeṣu, kuid tal ei ole kaastunnet teiste vastu, või ta ei tea, milline on pühendunu positsioon, siis sa bhaktaḥ prakṛtaḥ smṛtaḥ: "Teda kutsutakse materialistlikuks pühendunuks." Nii et me peame ennast tõstma materiaalselt pühendumise tasemelt teisele platvormile, kus on võimalik mõista, kes on pühendunu, kes on mittepühendunu, kes on Jumal, kes on ateist. Seal eksisteerib selline eristamine. Ja paramahaṁsa tasandil ei ole sellist eristamist. Ta näeb, et kõik tegelevad Jumala teenimisega. Ta ei kadesta kedagi, ta ei näe midagi, kedagi. Kuid see on teine tase. Me ei tohiks jäljendada, püüda jäljendada, kuid me võime teada, et paramahaṁsa on kõrgeim täiuslikkuse tase. Jutlustajatena me peame tähelepanu osutama.. Täpselt nagu ma ütlesin sellele poisile, "Sa istu nii." Kuid paramahaṁsa ei ütle. Paramahaṁsa, ta näeb pigem: "Kõik on korras." Tema näeb. Aga me ei tohiks jäljendada paramahaṁsat. Kuna me oleme jutlustajad, me oleme õpetajad, ei tohiks me paramahaṁsat jäljendada. Me peame ütlema õige allika, õige suuna.

Revatīnandana: Sa pead olema kõrgemal kui paramahaṁsa tasemel, Prabhupāda.

Prabhupāda: Ma olen madalamal kui teie. Ma olen madalamal kui teie.

Revatīnandana: Sa oled nii ilus. Sa oled paramahaṁsa, aga ikkagi jutlustad meile.

Prabhupāda: Ei, ma olen teist madalamal. Ma olen kõigist olenditest madalamal. Ma püüan vaid täita oma vaimse õpetaja korraldust. Ongi kõik. See peaks olema kõigi tegevus. Püüa anda endast parim. Püüa anda endast parim, et kõrgemalt antud korraldust täita. See on kõige turvalisem arenemise tee. Mõni võib olla kõige madalamal tasemel, kuid kui ta püüab täita kohustust, mis on temale usaldatud, on ta täiuslik. Ta võib olla madalamail tasemel, kuid kuna ta püüab täita kohustust, mis on talle usaldatud, on ta täiuslik. Nii peaks arutlema.