ET/Prabhupada 0045 - Teadmiste objekti kutsutakse jñeyam
Lecture on BG 13.1-2 -- Paris, August 10, 1973
Prabhupāda:
- prakṛtiṁ puruṣaṁ caiva
- kṣetraṁ kṣetra-jñam eva ca
- etad veditum icchāmi
- jñānaṁ jñeyaṁ ca keśava
- (BG 13.1)
See on inimese eriline eelisõigus, et tal on võimalik mõista loodust, kosmilist avaldumist ja looduse nautijat, ja ta võib olla täielikult vilunud selles, mis on teadmiste objekt, jñeyam. On kolm asja: jñeyam, jñāta, ja jñāna. Teadmiste objekti, teadjat, kutsutakse jñāta, ja teadmiste objekti kutsutakse jñeyam. Ja meetodit, mille läbi võib jõuda mõistmiseni, kutsutakse jñāna, teadmised. Niipea, kui me räägime teadmistest, peab olemas olema kolm asja: teadmiste objekt, isik, kes püüab teada saada ja meetod, mille läbi teadmiste objekt saavutada. Niisiis, mõned neist... Nagu materialistlikud teadlased, nad püüavad lihtsalt prakṛtit tunda. Kuid nad ei tea puruṣat. Prakṛti tähendab nauditav ja puruṣa tähendab nautija. Tegelikult on nautija Kṛṣṇa. Tema on algne puruṣa. Arjuna tunnistab seda: puruṣaṁ śāśvatam. "Sa oled algne nautija, puruṣaṁ." Kṛṣṇa on nautija ja igaüks meist, elusolendid, ja prakṛti, loodus, kõik, on Kṛṣṇale nautimiseks. See on Kṛṣṇa... Teised puruṣad, meie elusolendid. Me ei ole puruṣad. Me oleme samuti prakṛti. Me oleme nautimiseks. Kuid nendes materiaalsetes tingimustes püüame me olla puruṣad, nautijad. See tähendab, et kui prakṛti, elusolendid, tahavad saada puruṣaks, on see materiaalne seisund. Kui naine püüab saada meheks, on see ebaloomulik, nagu ka kui elusolendid, kes looduse poolt on nauditavad... Seda näidet oleme me toonud mitmel korral, et sõrm haarab mingi hea toiduaine, kuid tegelikult ei ole sõrmed nautijad. sõrmed saavad aidata tegelikku nautijat, nimelt kõhtu. See võib võtta head toitu ja panna suhu, ja kui see läheb kõhtu, tegelikule nautijale, siis kõik prakṛtid, kõik kehaosad, jäsemed, tunnevad naudingut. Seega on nautija kõht, mitte ükski kehaosa. Hitopaniṣadis, Hitopadeśis, millest Aisopoese valmid on tõlgitud, on lugu. Seal on lugu: udarendriyānām. Udara. Udara tähendab kõhtu ja indriya tähendab meeli.® On lugu udarendriyānām. Meeled, kõik meeled, kohtusid koosolekul. Nad ütlesid: "Me töötame, meeled...." (kõrvale:) Miks see lahti on? "Me töötame." Jalg ütles: "Jah, ma kõnnin kogu päeva." Käsi ütles: "Jah, ma töötan kogu päeva, kus iganes keha ütleb: "Tule siia ja korja toitu" toon ma asjad küpsetamiseks. Samuti küpsetan." Siis ütlesid silmad: "Ma näen." Kõik jäsemed , keha ulatuses, korraldasid streigi: "Me ei tööta enam kõhu heaks, kes ainult sööb." Me kõik töötame ja see mees või see kõht, ta ainult sööb." Siis, streik... Nagu kapitalist ja tööline. Töötaja streigib. Ei tööta enam. Niisiis kõik need jäsemed, kehaosad, hakkasid streikima. ja pärast kahte, kolme päeva, kui nad uuesti kohtusid, rääkisid nad omavahel: "Miks me nõrgaks jääme? Me ei saa enam töötada." Jalad ütlesid samuti: "Jah, ma tunnene nõrkust." Käed tundsid samuti nõrkust, kõik. Mis on siis põhjus? Põhjus... Siis ütleb kõht: "Sest ma ei söö. Nii et kui te tahate tugevaks jääda, peate te mulle süüa andma. Vastasel juhul ... Ma olen nautija. Teie ei ole nautijad. Teie peate varustama mind asjadega, mida nautida. See on teie positsioon." Siis nad mõistsid: "Jah, me ei saa nautida otseselt. See ei ole võimalik." Nauding peab tulema läbi kõhu. Te võtate ühe rasagullā, teie, sõrmed, te ei saa nautida. Te annate selle suule ja kui see läheb kõhtu, tekib otsekohe energia. Mitte ainult sõrmed ei naudi, silmad, kõik teised osad, nad tunnevad rahulolu ja ka jõudu, Samamoodi on tegelik nautija Kṛṣṇa. Kṛṣṇa ütleb:
- bhoktāraṁ yajña-tapasāṁ
- sarva-loka-maheśvaram
- suhṛdaṁ sarva-bhūtānāṁ
- jñātvā māṁ śāntim ṛcchati
- (BG 5.29)