ET/Prabhupada 0083 - Korrake Hare Krishna. Siis tuleb kõik
Lecture on SB 7.9.11-13 -- Hawaii, March 24, 1969
Niisiis ütleb Prahlāda Mahārāja - me oleme seda juba arutanud - et see ei vaja mingisugust kvalifikatsiooni. Jumala rahustamiseks, rahuldamiseks ei pea sul olema mingit eel-kvalifikatsiooni: oh, sa pead läbima ülikoolis eksami või sa pead saama rikkaks inimeseks nagu Rockefeller või Ford või sa pead saama selleks või teiseks... Ei mingeid tingimusi. Ahaituky apratihatā. Kui sa tahad Kṛṣṇat armastada, ei pea sa läbima kontrolli. Ei ole kontrolli. Tee on lahti. Sa pead lihtsalt saama siiraks. Ongi kõik. Siis Kṛṣṇa vabastab tee. Ja kui siirust ei ole, siis on seal Kṛṣṇa māyā. Ta paneb alati ette mingi komistuskivi: "Mitte seda, mitte seda, mitte seda." Nii et Prahlāda Mahārāja otsustas: "Kuigi ma olen laps, mul ei ole haridust, ma ei ole õppinud veedasid ja ma sündisin ateistlikule isale, olen madala sünniga, seega kõik halvad omadused... Jumalat teenivad vooruslikud intellektuaalsed inimesed, kes esitavad veedalikke ülistuslaule, ja brāhmaṇad, kõrgkultuur. Niisiis mul sellist pädevust ei ole. Aga siiski, kõik need pooljumalad, kes on nii kõrgel oma positsioonilt, on mind palunud. See tähendab, et isegi mina saan Jumalat rahustada. Miks muidu oleksid nad soovitanud? Nii et misiganes kvalifikatsiooni ma oman, misiganes arukus mul on, ma võin selle pakkuda Kṛṣṇale." Seetõttu on see meie Kṛṣṇa teadvuse liikumine selline, et misiganes omadused sul on, sellest piisab. Sa alustad selle kvalifikatsiooniga. Sa püüad Kṛṣṇat oma kvalifikatsiooniga teenida. Sest tegelik kvalifikatsioon - sinu teenimistunne. See on tõeline kvalifikatsioon. Sa arendad seda tunnet, mitte oma välist kvalifikatsiooni: ilu, rikkust, teadmisi, seda, toda. Ei. Neil asjadel puudub väärtus. Nad on väärtuslikud, kui neid kasutatakse Kṛṣṇa teenimises. Kui sa oled väga rikas inimene, kui sa kasutad sa oma rikkust Kṛṣṇa teenimises... See sobib. Kuid ei ole vajadust, et ta pead saama väga rikkaks ja siis võid sa Kṛṣṇat teenida.
Nii et Prahlāda Mahārāja ütleb, nīco ajayā guṇa-visargam anupraviṣṭaḥ pūyeta yena pumān anuvarṇitena. Nii, mõni võib kahelda, et Prahlāda sündis ebapuhtale isale. See on argument. Prahlāda ei ole ebapuhas, aga argumendi mõttes võidakse öelda, et on sündinud madalale isale, madalasse perekonda, või paljusid paljusid asju. Kuid Prahlāda Mahārāja ütleb: "Kui ma alustan, lihtsalt ülistan Jumalat, siis ma puhastun." Kui ma kordan puhastus... See Hare Kṛṣṇa mantra on puhastusprotsess. Mitte et ma pean puhastuma muul viisil ja siis hakkkama lugema Hare Kṛṣṇa mantrat. Ei. Sa alustad kordamist. Siis see puhastub. Sina puhastud. Alusta kordamist. Mis iganes tingimustes sa oled, see ei loe. Tegelikult ma alustasin oma, seda Kṛṣṇa teadvuse liikumist - mitte et nad tulid väga puhastunud seisundis. Meie, te kõik teate, et need, kes minu juurde tulid, nad tulid vastavalt sellele, kuidas neid õpetati lapsest peale... India standardite kohaselt ei tea nad isegi hügieeniprintsiipe. Mis siis rääkida puhastumisest? Mõistate. India süsteemi järgi õpetatakse lapsepõlvest alates last hommikul pesema, hambaid perema. Jah. Ma mäletan, et kui mu teine poeg oli umbes nelja-aastane, palusin ma enne hommikusööki teda: "Näita mulle oma hambaid." Ta näitas... "Jah." "Olgu, sa oled oma hambaid pesnud. Väga hea. Siis võid sa süüa hommikusööki." Seal on selline treening. Aga siin, selles riigis, õpetamine... Loomulikult mõnes kohas on, aga mitte väga rangelt. Nii et see ei loe. Korrake Hare Kṛṣṇa. Alustage Hare Kṛṣṇa kordamist. Siis tuleb kõik. Kõik tuleb.