ET/Prabhupada 0053 - Esimene asi on, et me peame kuulama
Lecture on SB 2.1.5 -- Delhi, November 8, 1973
Me oleme samuti prakṛti. Me oleme samuti Jumala energia. Ja kuna me püüame rakendada mateeria ressursse, siis seetõttu on materiaalsetel asjadel väärtus. Vastasel juhul ei oleks sellel väärtust, mitte mingit. Kuid meie asi on... Siin on öeldud, et kuna me oleme praegu mässitud sellesse mateeriasse... See mateeria ei ole meie asi. Meie asi on ainult, kuidas saada mateeriast välja. See on tegelikult meie asi. Kui sa tahad sellega tegeleda, siis siin on antud ettekirjutus. Milline see on? Śrotavyaḥ kīrtitavyaś ca. Kui sa ei kuula, kuidas saad sa oma positsiooni mõista? Kui sa mõistad Jumalat, Kṛṣṇat, ja sa mõistad, et sina oled Jumala või Kṛṣṇa lahutamatu osake, siis sa mõistad oma positsiooni: "Aa, me oleme Jumala lahutamatud osakesed." Kṛṣṇa on Kõigekõrgem Isiksus, ṣaḍ-aiśvarya-pūrṇam, täis kõiki küllusi. Just nagu hull poeg, kes logeleb tänaval, kui ta arukalt mõistab: "Mu isa on nii rikas, nii mõjuvõimas, miks mina hulgun tänaval nagu hullumeelne? Mul ei ole süüa ega peavarju. Ma käin ukselt uksele ja kerjan," siis tuleb ta teadvusele. Seda kutsutakse brahma-bhūta (BG 18.54) tasemeks. "Aa, ma ei olegi see mateeria. Ma olen vaimne hing, Jumala lahutamatu osake. Aa."
See on teadvus. Seda teadvust püüame me äratada. See on parim heategevus inimestele, äratada see kadunud teadvus. Ta mõtleb rumala peaga: "Ma olen materiaalne asi ja pean seadma oma asju selles materiaalses maailmas." See on rumalus. Tegelik arukus on Brahma-bhūta, ahaṁ brahmāsmi. ahaṁ brahmāsmi. "Ma olen Jumala lahutamatu osake. Jumal on kõigekõrgem Brahman. Mina olen, olles lahutamatu osake... " Täpselt nagu kulla, kullakaevanduse lahutamatu osake võib olla väike kõrvarõngas, see on samuti kuld. Samamoodi, merevee pisikesel tilgal on ka sama omadus, soolasus. Samamoodi on meil, olles Jumala lahutamatud osakesed, samad omadused. Kvalitatiivselt oleme me üks. Miks me ihkame armastust? Sest Kṛṣṇas on armastus. Me teenime siin Rādhā-Kṛṣṇat. Armastus on olemas algselt. Seepärast püüame meie, olles Jumala lahutamatud osakesed, samuti armastada. Mees püüab armastada naist, naine püüab armastada meest. See on loomulik. See ei ole kunstlik. Kuid see on väärastunud materiaalse katte tõttu. See on puudus. Kui me oleme sellest materiaalsest kattest vabad, siis oleme me kvalitatiivselt ānandamayo 'bhyāsāt (Vedānta-sūtra 1.1.12), sama lõbusad...Nagu Kṛṣṇa alati tantsib... te ei leia Kṛṣṇat kunagi... Te olete näinud Kṛṣṇa pilti. Ta võitleb Kāliya maoga. Ta tantsib. Ta ei karda madu. Ta tantsib. Nagu Ta tantsib gopīdega rāsa-līlās, samamoodi tantsib Ta maoga. Sest Ta on ānandamayo 'bhyāsāt. Ta on ānandamaya, alati lõbus. Te näete Kṛṣṇat...Kṛṣṇa... Täpselt nagu, kui Kurukṣetras toimub lahing. Kṛṣṇa on lõbus. Arjuna on morn, sest ta on elusolend, kuid Tema ei ole morn. Ta on lõbus. See on Jumala loomus. Ānandamayo 'bhyāsāt. See on sūtras, Brahma-sūtras, et "Jumal on ānandamaya, alati lõbus, alati rõõmsameelne." Te võite samuti saada rõõmsameelseteks, kui te lähete tagasi koju, tagasi Jumala juurde. See on meie probleem.
Seetõttu, kuidas me saame sinna minna? Esimene asi on, et me peame kuulama. Śrotavyaḥ Lihtsalt püüa kuulata, kes on Jumal, mis on Tema kuningriik, kuidas Ta käitub, kuidas Ta on rõõmsameelne. Neid asju tuleb kuulata. Śravaṇam. Ja siis, niipea, kui sa oled veendunud: "Oo, Jumal on nii tore," siis sa saad indu demonstreerida või levitada seda uudist kogu maailmale. See on kīrtanam. See on kīrtanam.