ET/Prabhupada 0085 - Teadmiste viljelemine tähendab vaimseid teadmisi
Lecture on Sri Isopanisad, Mantra 9-10 -- Los Angeles, May 14, 1970
"Targad on meile selgitanud, et teadmiste viljelemisest tuleneb üks tulemus ja öeldakse, et teadmatuse viljelemisest saadakse teistsugune tulemus." Niisiis selgitasime me eile mõningal määral, mis on teadmatuse viljelemine ja mis on teadmiste viljelemine. Teadmiste viljelemine tähendab vaimseid teadmisi. Need on tõelised teadmised. Ja teadmiste arendamine selle materiaalse keha mugavuseks või kaitsmiseks, on teadmatuse viljelemine. Sest kuidas sa ka ei püüaks seda keha kaitsta, järgib see oma loomulikku rada. Mis see on? Janma-mṛtyu-jarā-vyādhi (BG 13.9). Sa ei saa vabastada seda keha korduvatest sündidest ja surmadest ja avaldununa, haigustest ja vanadusest. Nii et inimesed on väga hõivatud teadmiste arendamisega sellest kehast, kuigi nad näevad iga hetk, et see keha laguneb. Keha surm registreeriti siis, kui see sündis. See on fakt. Te ei saa selle keha loomulikku kulgu peatada. Te peate silmitsi seisma keha kuluga, nimelt sünni, surma, vanaduse ja haigustega.
Seetõttu ütleb "Bhāgavata", yasyātma-buddhiḥ kuṇape tri-dhātuke (SB 10.84.13). See keha koosneb kolmest põhielemendist: lima, sapp ja õhk. See on veedalik versioon ja Āyurveda käsitlus. See keha on lima, sapi ja õhu kott. Vanas eas õhuringlus häirub; seetõttu muutub vanainimene reumaatikuks, kogeb nii palju kehalisi vaevusi. Nii ütleb "Bhāgavata": "See, kes peab seda sapi, lima ja õhu kombinatsiooni endaks, on eesel." See on tegelikult fakt. Kui me peame seda sapi, lima ja õhu kombinatsiooni endaks... Nii et kas see tähendab, et arukas inimene, väga suur filosoof, väga suur teadlane, on sapi, lima ja õhu kombinatsioon? Ei. See on viga. Ta erineb sellest sapist, limast ja õhust. Ta on hing. Ja vastavalt oma karmale väljendab ta, avaldab ta oma annet. Niisiis ei mõista nad seda karmat, karma seadust. Miks võite te leida nii palju erinevaid isiksusi?